Viimsed poolteist nädalat on olnud oi-kui-tihedad. Algas sellega, et 25. juuli läksin Pärnusse õele külla. Käisin esimest korda Pärnu rannas ja Steffani pizzarestoranis. Hästi mõnus päev oli ja järgmisel hommikul alustasin enda saja asjaga sõitu Viljandi poole, et folki nautida. Hea oli, niiiii väga hea. Esimesel päeval, ehk siis neljapäeval, jõudsin ühele kontserdile, milleks oli Zetod. Jäin üliväga rahule. See oli esimene kord kui neid lives nägin ja pettuma ei pidanud. Reedel nägin ära Ro:Toro ja Jaan Tätte, kes tõi esmaettekandele enda merel kirjutatud laulud. Õhtul käisime veel Zimbabwest pärit ansamblit Black Umfolosit kuulamas ja pärast seda Svjata Vatrat ja Tõnis Mäge. Viimases veidi pettusin, kuna lootsin, et Tõnis Mäge on veidi rohkem kui ainult üks-kaks laulu. Laupäeval oli mu kõige oodatum kontsert ehk siis Paabel ja Meestevägi mis oli täpselt nii suurepärane, kui lootsin ja isegi veidi parem. Õhtul oli Kultrahoovis Minu Isa Oli Ausus Ise, mis kujunes äärmiselt huvitavaks, kuna elekter läks ära ja kontsert lükkus tund aega edasi, aga ega see rahvast ei häirinud ja võeti ise laul üles. Viimasel päeval käisin kuulamas Water Tower Bucket Boysi USAst ja Ando ja Sõprade kontserdil, kus astus lavale väga palju erinevaid artiste. Folgi parima emotsiooni ma saigi vist tollelt viimaselt kontserdilt. Paabel tuli lavale, aga Meesteväest oli kohal ainult kaks liiget nii et teisi asendas Korsikalt pärit mehed ansamblist L´Alba. See oli nii siiras, vahetu, naljakas ja ehe emotsioon ja kontsert, et tegi lihtsalt õnnelikuks ja tekitas hea tunde. Kontserditel käisin Riinu, Signe, Teele, Helerinu, Heidi ja Stiinega. Ööbisime aga Everti telklas ja enamik vabast ajast veetsime ka nendega. Ühesõnaga oli väga meeleolukas ja lõbus folk.
Viljandist sõitsime esmaspäeval Tartu ja sealt teisipäeval edasi Värskasse, kus toimus XIII Maido Saare noorte tantsijate suvelaager. Osalesin seal teist korda ja jäin väga rahule. Trennid olid väsitavad ja kuumus tappev aga seltskond oli lihtsalt täiesti fantastiline, nii et see tegi kõik paremaks. Iga kord koos olles armun ma Öietisse üha rohkem ja rohkem. Selle laagri tegi eriti positiivseks see, et paljud mitte-Öietilased meiega nii palju aega veetsid. Nagu näiteks Ave ja Jorgen(kes ütles mulle armsamini kui keegi seda ammu teinud on), kes olid Öieti nimekirjas, Mikk, Teele, Karl, Kristi, Jüri ja kõik teised, kes enda õhtud Öieti ruumis veetsid. Bussisõit tagasi oli muidugi omaette ettevõtmine - pea 8 tundi sõitu aga terve aeg kulges väga lõbusalt, otseloomulikult lauluga! Laagri suur pluss minu jaoks oli veel ka ansambel Zetod, kes tegi etendusel elavat muusikat ja saatis kõiki tantse. Jätkuvalt fännan neid :D Nüüd olen aga tagasi kodus, varsti veel paariks päevaks tööle ja siis on kõik, saan ka puhkusele minna :)
Pilte tuleb täna jälle veidi rohkem kui tavaliselt.
No comments:
Post a Comment