Eile oli üks järjekordne täiuslik õhtu. Pärast koosolekut pidid kõik rebased kauemaks jääma ning pärast seda, valis mu parim sõbranna mu õe enda akadeemiliseks emaks, mis tegi mind niiii õnnelikuks. Pärast seda jäime veel üsna pikaks ajaks konventi istuma. Ma olin valves nii et mul oli see kohustuslik, kuigi hetkekski ei tundunud see kohustusena. Ma tundsin end vabalt. Ma tundsin end isegi, nagu ma oleks Öietiga. Muidugi seltskond on väga teine, aga tunne oli sama hea. Ma tundsin et... ma olengi just nimelt seal, kus ma pean olema. Ma tundsin, et ma olen kodus. Ja see tunne oli nii tohutult hea.
Lauluvalik täna selline, kuna meenutab mulle suve ja õhtuid lõkke ääres ja Öietit.

Need on Tartu valged ööd.

Linna taga ehapaiste

veelgi kumab läbi puude.

Jõuad üle Toomemäest,

lehestikus sosisklused.

Öise tuule pehmed peod

põski hellalt silivad.

Kõnnid vaikides ja hardalt

nagu hoiaks armsama käest.

Need on Tartu valged ööd.

                        Bernard Kangro

Tartu, vol 2

Viimane postitus oli Saaremaalt ja päris tükk aega tagasi. Siis ei tahtnud kohe üldse mitte Tartusse tulla. Nüüd on tulekust kaks nädalat möödas ja see tunne, mis Tartus mus eelmisel aastal tekitas, on uue hooga tagasi.
Toimunud on vahepeal päris palju. On väljas käidud, on koduseid õhtuid tehtud, on koolis käidud, on korp!iga tegeletud jne. Ja Tallinnas jõudsin ka juba korra ära käia. Parim osa muidugi on see, et olen palju saanud aega veeta inimestega, keda suvel kaugelt liiga vähe nägin. See nädal on veel tihe-tihe, aga laupäev tuleb super, sest niii palju inimesi tuleb Tartu, kes muidu Tallinnas on. Selle eest peab muidugi Stiinet-Sikut-Elinat tänama. Aga siiski, jei!
Eriti hea meel on mul hetkel Stiine ja Riinu üle, tänu kellele ei ole miski nii halb, kui alguses tunduda võib. Aitäh teile, mu kallid!

Ükskord käisime Pille-Ritet kuulamas

Ükskord oli mu Tallinna kalladega mõnus õhtu

Ükskord oli taevas Annelinna kohal niinii kollane

Ükskord tegime Riinuga romantikat

Ükskord käisime tüdrukutega väljas