Saarekodumaa

Kodus on hea olla:) Reedel jõudsin siis pärast väga vaevalist bussisõitu lõpuks üle pika pika aja KOJU! Õige kodutunne tekkis siis, kui pikutasin suures toas diivanil ja Duncan tuli ja ronis minu ja diivani vahele ja pani lõua mu õlale ja vaatas nunnu näoga otsa.

 

Seda nunnut igatsen ma Tartus olles kõige rohkem:)

Laupäeval käisin linnas ja nägin enda Saaremaa kallasid - Helrinu, Karelit ja Martinit. Niiiiiiii hea oli!!! Ja Helerin suutis mind ikka korralikult kadedaks ajada enda Öieti-juttudega:( Täna oli siis elulahe sõit Tartusse. Sellise seltskonnaga aeg lausa lendas! Ja alates tänasest saan öelda, et mul on ka toakaaslane.

 

See väike pätt elab nüüd minuga. Võite kõik külla tulla talle pai tegema!

Saaremaal on meil selline äge katkine kraadiklaas, mis näitab kõige rohkem 36,6. Eile oli surma tunne ja täna võtsin 4 valuvaigistit tee pea. Koju jõudes kraadisin ja 37,8. Oh seda rõõmu! Aga nüüd tuttu, sest mul pole aega haige olla mis tähendab, et ma pean terveks saama üleöö!