Nemad!

 Kui kallitest inimestest kaua eemal olla, siis jõuab ikka päriselt kohale KUI kallid nad on. Seda kogesin see nädalavahetus jällegi. See ei vaja vist mainimistki, et kodus oli ikka nii hea olla. Emme tegi kõike head ja paremat söögiks, terve kotitäis kuivatatud õunu rippus ahju taga ja saba liputav Duncan võttis ikka nii soojalt vastu, nagu olin oodanud.
 Reede oli aga nädalavahetuse tipp. Käisime Stiine, Kristjani ja Teelega SÜGis. See nädalavahetus oli vist mingil põhjusel eriline, sest vilistlasi liikus koolipeal kahtlaselt palju. Aga see tunne, et sa kõnnid enda vanas koolis ringi ja inimesed tulevad ja teevad sulle kalli ja õpetajad tulevad jutustama ja pärima kuidas läheb - no mis saaks sellest veel parem olla? Ja no minule kohaselt suutsin ma bussiaegu valesti vaadata, nii et esialgselt plaanitud bussist jäin maha, mis tähendas et sain enda tüdrukute - Helerinu, Teele ja Stiinega veel aega koos veeta. Stiinet näen ma pea iga päev, aga ikkagi oli nii hea koos olla. Ja Helerin ja Teele - no ebareaalne kui palju ma neid kahte totut igatsen, mis sest et ma mõlemat näen nüüd päris mitu nädalavahetust järjest. Niinii kallid olete te kõik kolm mulle!!

 

Troll flower SÜGis, kahjuks autorit ei tea

 

Nomnom Vanalinna kohvikus

 

 

Duncs ei oska enam poseerida, nii et seekord paremat pilti temast ei saanud