Teeme täna midagi!

Tänane postitus on pühendatud mu kallile Teeme täna midagi seltskonnale. Homme hommikul vara-vara alustame perega sõitu Tartu poole ja mõtlesin et nüüd oleks paras aeg teha kokkuvõte suvest. Esimene asi, mida öelda tahan on see, et Tartust ära tulles suve alguses poleks ma osanud unistada ka, et mul nii täiuslik suvi tuleb, päris ausalt kohe.
Pea kõik sündmused on juba blogis ka kajastatud aga väike ülevaade siiski.
Suvi algas minu jaoks üritusega Tripime ära 2012, mis oli lihtsalt nii täiuslik. Kahepäevane Saaremaa tripp ja chill inimestega, keda Tartus olles niiiii väga olin igatsenud. Sellele järgnes kohe jaanipäev, mis oli ka tohutult tore. Järgmistel nädalatel hakkasin ka tubliks tööinimeseks, ja kartsin et sellega kaasneb ka see, et ei saa enda sõpradega nii palju koos olla, sest päevad olid pikad ja väsitavad. Õnneks see meid ei takistanud ja pea iga päev tegime enda seltskonnaga midagi, ujumas käisin oiii kui palju, pole päris mitu aastat nii palju ujumas käinud. Ka karjääri jõudsin esimest korda elus ujuma. Mõne aja pärast toimus Saare Jazz, kus koos Teelega käisin. Festival ise oli täitsa okei, aga suurepäraseks muutis selle seltskond, kuna Teele-aega pole kunagi liiga palju. Juuli lõpus käisin teist korda Viljandi folgil mis oli otseloomulikult suurepärane! Kontserdid, seltskond, ilm... kõik! Viljandist suundusime korraks Tartusse ja sealt edasi Värskasse, kus toimus Maido Saare noorte tantsijate suvelaager. Ja jällegi - asukoht, ilm ja muidugi, parim seltskond, keda saaks tahta! Korra jõudsime seltskonnaga ka Teele maal ära käia. Viimasel nädalal toimusid veel Amicitia suvepäevad, mida korraldada aitasin ja sealt edasi sõitsin Tallinna, kus jätsin Reeliga hüvasti. Eile oli üks segane õhtu, emotsioonide poolest. Toimus Öieti hooaja lõpupidu, mis oli tohutult tore, sai tantsida, naerda, lõbutseda jne, õhtul sai aga ka nutta, kui Helerinuga hüvasti jätsime.
Mis suve eriti täiuslikuks on teinud on see, et ma poleks osanud elus osanud loota, et ma niiiiii palju tantsida saan! Esinemisi on tõesti palju olnud ja see on ainult suurepärane. Eriti suur tänu Mariale, kes mulle mu vanu rahvariideid laenas, nii et täitsa õige tunne oli tantsides :)
Sõnadesse ei saa panna, kui väga ma seda seltskonda igatsema hakkan. Aga luban, et see aasta hakkan Tallinnas palju rohkem käima, kui eelmine. Ja Helerin, Saaremaale jõuan ma ka!

Mu tibud!! Puudu veel Sass, Martin, Aare

Armastan tulla ja armastan minna...

Reedel oli mu viimane tööpäev Arensburgis. Täitsa hea tunne oli, mingil määral oli muidugi kahju ka, sest seltskond oli seal tegelt täitsa tore :) Laupäeval-pühapäeval toimusid Aavikunurga puhketalus korp! Amicitia suvepäevad, mida ma ka korraldada aitasin. Tohutult tore oli, kohe tõesti. Terve suve pole amicadega kokku puutunud, nii et kaks päeva nendega veeta oli hästi hea. Laupäeval toimus ka tõenäoliselt selle suve viimane esinemine Öietiga, mis oli mulle väga suure tähtsusega. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, ma olin meelelahutusprogrammi eest vastutav ja tundus, et rahvas jäi rahule. Teiseks sain endale niiii tohutult kallite inimestega esineda seltskonnale, kes mängib samuti minu elus väga suurt rolli. Ja kolmandaks, nii suurt ja lahedat fanclubi mul pole enne olnud :D
Pühapäeva lõunal seadsin suuna Tallinna poole, kus mind ootas Reeli. Esimene õhtu oli meil kodune, jõime veini ja vaatasime filmi. Esialgu pidin ära minema esmaspäeval, aga plaanid muutusid ja ära tulin teisipäeval. Esmaspäev oli pea täiuslik. Alguses lebotasime niisama, siis käisime Jossil tööjuures külas. Edasi liikusime Karja Keldrisse, ja sealt Vabaduse väljakule Maarja-Liis Ilusa, Koit Toome ja ETV Tütarlastekoori kontserdile, kuhu jäime aga hiljaks, nii et kuulsime ainult nelja laulu, aga tore oli ikka.
Pärastlõunal oli plaan minna Teletorni. Sõitsime siis rahulikult bussiga, kui Reeli üks hetk ütleb, et meie peatus on. Astusime maha ja Reeli hüüab: "Pagan, vale peatus!!" Ootasime siis Lillepi peatuses u 15 mintsa, ning sõitsime edasi. Teletorni asemel seadsime sammud aga Botaanikaaeda, kus toimus Jääääre tasuta kontsert. Täiuslik ilm, hea seltskond, suurepärane asukoht, mõnus muusika ja peas polegi ühtegi mõtet. Siis tuli esitusele aga Jäljed ja mida teeb Kati, pahvatab peaaegu nutma. Lihtsalt niii ilus oli ja pani tantsimise ja Öieti peale mõtlema.
Kontserdi lõppedes jalutasime veel botaanikaaias ringi ja edasi Teletorni, kus järjekord, et ülesse saada, oli pea kaks tundi. Meie õnneks pidime vaid poolteist ootama. Jõudsime siis lõpuks lifti, närv oli täitsa sees juba, sest Reeli kardab kõrgust ja siis ta ajas mind ka elevile. Ülesse jõudes läksime jooksuga 22. korrusele väliterassile. Jõudsime täpselt päikeseloojangu ajaks. See oli lihtsalt... kirjeldamatu. Seda ei saa reaalselt sõnadesse panna, kui ilus seal oli. Pärast mõnda aega õues olemist läksime korrus allapoole ja vaatasime sees ringi ja ka aukudest välja, kust otse alla näeb, mis oli Reeli jaoks tõeline suursaavutus. Selleks ajaks kui rigi peale saime tehtud, oli õues veel pimedamaks läinud, mis tähendab et veel rohkem tulesid oli süttinud ja läksime jälle õue ja ahhetasime veel. Ja siis läksime uuesti alla ja ahhetasime veel :D Pärast vaatasime teletorni õuest ja see on õhtul pimedas ikka täiesti suurepärane. Ahhetasin veel natukene :D
Tagasi linna sõites otsustasime Reeliga romantikalainel jätakata ja läksime Linnahalli katusele ja vanalinna jalutama ja siis koju. Teisipäeva hommikul läksin bussipeale ja sõitsin Saaremaale. pakkisin Arensis enda asjad kokku ja kojuminek. Ja nüüd olengi üle pika aja jälle maal.

Suvepäevade piltide autor Liis Linn, Tallinna pildid minu digikast

Nii hea oli teiega tantsida jälle!

Siis, kui me Teletorni asemel Lillepi peatuses maha läksime

20. august

Ja seda me ka tegime...

Tallinn!

Siis, kui Reeli Tallinna jäi ja mina Saaremaale tulin

Minipuhkus Teele maakodus enda kallimate sõpradega - sellest midagi paremat annab ette kujutada.
Neile, kes mind hästi teavad, ei tule üllatuseks ka see, et otseloomulikult suutsin endale ka jälle viga teha. Seekord siis jala välja väänamise näol. Aga ka see valu ja kurbus unus tänu sellele suurepärasele seltskonnale ja mõnele veidi kaugemale abilisele üsnagi kiiresti. Sügist, kus selle seltskonnaga ikka väga harva koos saab olla, on ikka väga kurb ette kujutada. Aga praegu on veel suvi nii et praegu veel selle peale ei mõtle :)

A little paradise

They have sparks between them!

Täiuslik õhtu lõkke, sõprade ja kitarrimänguga

Meie limod

Eest...

ja tagant

Randomness

Mr Mustache

Hoodiriidiralla!!

Viimsed poolteist nädalat on olnud oi-kui-tihedad. Algas sellega, et 25. juuli läksin Pärnusse õele külla. Käisin esimest korda Pärnu rannas ja Steffani pizzarestoranis. Hästi mõnus päev oli ja järgmisel hommikul alustasin enda saja asjaga sõitu Viljandi poole, et folki nautida. Hea oli, niiiii väga hea. Esimesel päeval, ehk siis neljapäeval, jõudsin ühele kontserdile, milleks oli Zetod. Jäin üliväga rahule. See oli esimene kord kui neid lives nägin ja pettuma ei pidanud. Reedel nägin ära Ro:Toro ja Jaan Tätte, kes tõi esmaettekandele enda merel kirjutatud laulud. Õhtul käisime veel Zimbabwest pärit ansamblit Black Umfolosit kuulamas ja pärast seda Svjata Vatrat ja Tõnis Mäge. Viimases veidi pettusin, kuna lootsin, et Tõnis Mäge on veidi rohkem kui ainult üks-kaks laulu. Laupäeval oli mu kõige oodatum kontsert ehk siis Paabel ja Meestevägi mis oli täpselt nii suurepärane, kui lootsin ja isegi veidi parem. Õhtul oli Kultrahoovis Minu Isa Oli Ausus Ise, mis kujunes äärmiselt huvitavaks, kuna elekter läks ära ja kontsert lükkus tund aega edasi, aga ega see rahvast ei häirinud ja võeti ise laul üles. Viimasel päeval käisin kuulamas Water Tower Bucket Boysi USAst ja Ando ja Sõprade kontserdil, kus astus lavale väga palju erinevaid artiste. Folgi parima emotsiooni ma saigi vist tollelt viimaselt kontserdilt. Paabel tuli lavale, aga Meesteväest oli kohal ainult kaks liiget nii et teisi asendas Korsikalt pärit mehed ansamblist L´Alba. See oli nii siiras, vahetu, naljakas ja ehe emotsioon ja kontsert, et tegi lihtsalt õnnelikuks ja tekitas hea tunde. Kontserditel käisin Riinu, Signe, Teele, Helerinu, Heidi ja Stiinega. Ööbisime aga Everti telklas ja enamik vabast ajast veetsime ka nendega. Ühesõnaga oli väga meeleolukas ja lõbus folk.
Viljandist sõitsime esmaspäeval Tartu ja sealt teisipäeval edasi Värskasse, kus toimus XIII Maido Saare noorte tantsijate suvelaager. Osalesin seal teist korda ja jäin väga rahule. Trennid olid väsitavad ja kuumus tappev aga seltskond oli lihtsalt täiesti fantastiline, nii et see tegi kõik paremaks. Iga kord koos olles armun ma Öietisse üha rohkem ja rohkem. Selle laagri tegi eriti positiivseks see, et paljud mitte-Öietilased meiega nii palju aega veetsid. Nagu näiteks Ave ja Jorgen(kes ütles mulle armsamini kui keegi seda ammu teinud on), kes olid Öieti nimekirjas, Mikk, Teele, Karl, Kristi, Jüri ja kõik teised, kes enda õhtud Öieti ruumis veetsid. Bussisõit tagasi oli muidugi omaette ettevõtmine - pea 8 tundi sõitu aga terve aeg kulges väga lõbusalt, otseloomulikult lauluga! Laagri suur pluss minu jaoks oli veel ka ansambel Zetod, kes tegi etendusel elavat muusikat ja saatis kõiki tantse. Jätkuvalt fännan neid :D Nüüd olen aga tagasi kodus, varsti veel paariks päevaks tööle ja siis on kõik, saan ka puhkusele minna :)
Pilte tuleb täna jälle veidi rohkem kui tavaliselt.

Meie paar asja

Tibud

Üks üle keskmise ilus hommik Viljandi järvel

Minu Isa Oli Ausus Ise

Paabel ja L´Alba meestevägi

Türgi rahvatants

Mu lemmik leekas :)

Ma tantsin vihmas, ma tantsin tuules

Kullatükk!

Vaieldamatult parim seltskond!!!