Hetked

Et elus oleks õnne, seda soovin sulle, et taga, ees ja selles hetkes oleks rõõm. Kuid kui's ka ei vaataks, tundub mulle nii pikk, kui elu eales pole, päikselõõm peab temas olema ja äiksevihm ja lumi ja kevadele lisaks sügis, talv ja suvi. Et teaksid ära varanduse, mis su sülle kukub, pead teadma, mis on vaesus, mis on rikkus. Et teaksid, millal äratada see, kes vaikselt tukub, pead teadma: oli piisav uinumise pikkus? Et teaksid, mis on õnn, pead teadma, mis on valu, et tunneksid, mis magus, pead maitsma, mis mõru! Ei ükski hetk ei suuda elu luua üksi ja ilma võtmeteta raskem avada on uksi. Et oleks magusat ja mõru, tundmatut ja vana, et oleks hetki, mida hiljem mäletada!

Selle teksti eest tänan Stiinet. Kui seda esimene kord lugesin, läks see mulle hinge. Kui seda teine kord lugesin, sai see mulle hästi tähtsaks ja seda tänu Stiine kingitusele, mis sellega kaasnes. Ja see tekst paneb mõtlema. Eriti meeldib mulle see lause, kus on kirjas, et selleks, et õnne tunda, peab enne valu tundma. Ja nii ju ongi - inimesed ei oska hinnata seda head mis neil on, kui neil koguaeg kõik hästi on. Sellest on kahju tegelikult. Miks meil peab halvasti minema, et me saaksime aru meie ümber oleva headuse väärtusest. Viimasel ajal olen ma eriti hakanud märkama neid häid, lausa suurepäraseid inimesi mu ümber, kes muudavad kõik rasked, kurvad, halvad asjad ja hetked paremaks. Inimesed, kellega ma saan pisarateni naerda põhimõtteliselt mitte millegi üle ja inimesed, kellega me üksteisest ka sõnadeta aru saame. Üleüldse olen ma hakanud rohkem kõike head enda ümber tähele panema. Kas see tähendab, et lähiajaks on kõik halvad asjad otsa saanud? See mõte mulle meeldib. Sellega olen päri. Sobib? Väga hea :)

Koht, kus taevas puudutab maad

Täpselt sellises kohas veetsin ma enda nädalavahetuse. Ehk siis toimus Sügisseiklus RMK metsamajja. Koht oli suurepärane ja kaks päeva möödusid hea seltskonnaga mõnusalt aega veetes.

Täna on mu tibul sünnipäev ja eile sai seda natukene tähistatud. Tantsutunnid algasid ka eile ja oiiiii kui hea oli üle pika aja jälle tantsida! Tantsimisel on mingi hämmastav mõju mu üle. Kui mul on halb tuju, siis tantsimine, olgu see siis rahvatants või peotants, suudab selle imekiirelt kaugele ära pühkida. Ja kui nüüd hästi läheb, õnnestub mul vist hakata lausa kolm korda nädalas tantsimas käima :)

Palju õnne, mu kallis!

Ja Seiklus algab!

Kiikumine vol 1

Viimse reliikvia jälgedel

A weekend getaway

Lebola

Mu säravaim Päike

Kiikumine vol 2

Möödas on nädalavahetus täis tantsu, naeru ja sõpru. Nii kirjeldamatult hea ja soe tunne oli kanda enda vanu rahvariideid (veelkord, tuhat tänu sulle, Maria!) enda vanas koolis enda vanadele õpetajatele esinedes. Ja selle eest aitäh sulle, Helerin! Laupäeval sain hommikul parki pildistama ka. Kui Teele ütles, et Kuressaares on nii värviline ja ilus, mõtlesin et noh, mis seal ikka, ju ta sama ilus kui Tartus. Aga ei. Kuressaare oli midagi erilist, midagi.... kirjeldamatult ilusat. Ja midagi nii ilusat, mida pildile ei püüa, kuigi andsin endast parima. Aga olen avastanud, et sügisest on saamas üks mu lemmikumaid aastaaegu. Vähemalt selline praegune sügis - ilus ja värviline. Mis sest, et sajab tohutult palju, ikka on ilus. Üks päev jalutasin ilma vihmavarjuta paduvihmas ja lihtsalt naeratasin. Mõtlesin, kas minna kodust läbi ja vihmavari tuua, aga milleks. Nii pagana hea oli olla.
Laupäeval Helerinuga jutustades hakkasin mõtlema inimeste ja suhete üle. Ja selle üle, kuidas me teisi inimesi näeme ja kuidas nemad meid näevad. Me võime inimese mõelda enda jaoks täiuslikuks, nagu tal polekski vigu. Ja isegi kui me näeme neid vigu, muudame me need enda jaoks vähetähtsaks ja tühiseks. Siis aga juhtub midagi, mis muudab seda inimest meie silmis ja need vead ja puudujäägid tulevad nii suurelt ja võimsalt esile, et seda head seal taga näeb väga häguselt. Siis ongi need kaks äärmust - ilma vigadeta inimene, kellele anname kõik andeks või üleni vigu täis inimene, kellele midagi andestada on raske. Kuidas aga saada see kompromiss nende kahe vahel, et tunnistame inimese vigu, aga samas näeme ka kõike head, mis temas on?
Õnnelikumal noodil - Mariel sai vahepeal värvid ning seda tuli ju tähistada fotoshoodiga. Isegi kahega. Esimesel olime me Mailisega kahekesi :D Teisel oli seltskond juba suurem. Pildid on aga niii ilusad ja õnnelikud ja siirad, et ülihea on vaadata neid :)

Siiras rõõm!

Behind the scenes - riidepuu Jüri :D

Kui hommikul sisse magada ja Vanalinna kohvikus hommikusööki süüa