Tahan kirjutada, kui hea on olla Öietiga ja lihtsalt tantsida ja tantsida ja tantsida.
Tahan kirjutada, kui hea on aastavahetust pidada nii tohutult kallite inimestega, kellega ei hakka kunagi igav.
Tahan kirjutada, kui hea on olla kodus.
Tahan kirjutada, kui hea on lugeda hea-tuju-ümbrikut ja olla pisarateni liigutatud.
Tahan kirjutada, kui hea on olla Tartus ja kuidas Tartu jääb minu jaoks alati veidi müstiliseks ja salapäraseks
Tahan kirjutada, kui head on mu inimesed Tartus ja mujal ja kuidas nende headus suudab mind ikka ja jälle hämmastada, üllatada ja nii tohutult rõõmsaks teha.
Tahan kirjutada, kui hea on absoluutselt iga päev ühe sõbrannaga poole ööni jutustada.
Tahan kirjutada, kui hea üle pika aja kallite inimestega kokku saada ja veini juua ja naerda ja naerda ja naerda.
Tahan kirjutada, kui hea on enda õega kohvikus istuda ja jutustada ja naerda.
Tahan kirjutada, kui hea on enda totakate sõbrannadega kelgutada.
Tahan kirjutada, kui hea on hea inimesega juttu ajada ja filmi vaadata ja naerda.
Tahan kirjutada, kui hea on naeratusega magama jääda ja samamoodi naeratades ärgata.
Tahan kirjutada, kui hea on ühe enda parima sõbranna silmist näha, et ta saab aru, et ta on sulle kallis ja et sa ei kao kuhugi.
Tahan kirjutada, kui hea on saada uusi, veidraid ja naljakaid tutvusi.
Tahan kirjutada, kui hea on teada, et su kõige kallimad inimesed on sulle raskemal ajal toeks.

Kõike seda suurepärast tahan ma kirjutada, aga siiani ei ole minu sõnavaras sellist sõna, mis oleks piisav seda emotsiooni edasi andmaks.
Saan end vist pidada siiralt õnnelikuks inimeseks, kui mu elus on nii palju head ja mis veel tähtsam - nii palju suurepäraseid inimesi, kes selle headuse võimalikuks teevad.